Arenenud riikides pööratakse üha rohkem tähelepanu lapse arengu varajastele etappidele. Kolme esimese eluaasta olulisus tuleneb lapse aju erakordselt suurest vastuvõtuvõimest. Selles eas kujunevad ja arenevad intensiivselt motoorika ja tajud, mis on aluseks kõigi teiste arenguvaldkondade (kõne, praktiline tegevus, mõtlemine, isiksuse omadused jm) kujunemisele. Lapse areng seevastu ei toimu iseenesest, vaid vajab teadlikku ja vanuselist eripära arvestavat keskkonda ja stimulatsiooni.

Selleks, et iga laps saaks temale vajaminevat abi, on oluline varajane märkamine ja sekkumine. Tihtipeale lapsevanemad märkavad, et lapse kõne areng ei vasta eale, kuid abi saamise võimalusest pole nad teadlikud. Ka lasteaedades ei jõuta alla 3-aastaste logopeedilist abi vajavate lasteni võimalikult vara, sest väikelaps alles kohaneb sõimerühmas lasteaia eluoluga. Samas on logopeedid üle koormatud suure töömahuga, kuna kooliminevate laste kõne tuleb enne kooli minekut korda saada. Lasteaias teevad logopeedid lasteaia õpetajatega koostööd, kes on järgmised märkajad: vahel ei räägi laps rühmas sõnagi, alles siis, kui lapsevanem tuleb järgi, hakkab kõnelema. Õpetaja saab esmase info lapsevanemalt, sest koduses õhkkonnas võib laps käituda väga erinevalt sellest, mida ta lasteaias teeb. Väikelapse kõne hindamisel on kõige adekvaatsem lapsevanem, kellega laps tunneb ennast vabalt. Lastevanematel pole aga alati teadmisi, mida täpselt jälgida ning kui vanalt peaks laps mingeid tegevusi sooritama ja kui palju kõnelema. 

Perepesas toimuvas  koolitus-vestlusringis „2-aastase lapse kõne ja arengu toetamine“ saavad lastevanemad logopeedilt nõu, kuidas parimal moel toetada lapse kõne arengut. Varajane sekkumine on vajalik, sest kõne mahajäämuse tagajärjed on pikaajalised. Keele omandamise hilinemine võib olla märk mingisugusest arenguprobleemist. Väike sõnavara kasv 2-aastaselt kujutab endast riski kõne arengu hilistumiseks. Sellega võivad kaasneda väiksemad mitteverbaalsed võimed, lugemis- ja kirjutamisraskused, suhtlemisprobleemid koolieas, halvem mälu. Kohtumise esimeses osas saadakse üldinfot kõne arendamisest ja teises osas võib esitada huvi pakkuvaid küsimusi.

Pakume vanematele soovi korral ka võimalust 2-3-aastaste laste kõne hindamisel kasutada Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis välja töötatud ECDI lühiversiooni testi. Selle loomisel oli aluseks  MacArthuri- Batesi suhtlemise arengu testi täisversioon, mis on Eestis normeeritud esinduslikul valimil (enam kui 1200 last). Selle töötasid Eestis kasutamiseks välja arengupsühholoogia professsor Tiia Tulviste ja Ada Urm ning test on lapsevanemale lihtsasti täidetav. Lapsevanemal palutakse märkida ära sõnad, mida laps kasutab, vastata küsimustele lapse keelekasutuse ning grammatika kohta. Andmete kogumiseks kasutatakse testi veebiversiooni ning ka paberil teste. Testi täitmine on kiire ja mugav. Kuivõrd 2-3-aastaste tüdrukute ja poiste keeleoskuse erinevused on märgatavad, koostati nende jaoks erinevad normid, mis võimaldavad anda täpsemaid hinnanguid. See vähendab riski, et poiste võimeid hinnatakse kõrgemate normide alusel ja vastupidi, tüdrukute võimeid madalamate normide alusel. Vahendi eesmärk on kinnitada probleemide olemasolu ehk eristada ootuspärasest väiksema keeleoskusega lapsi eakohaste võimetega lastest. Testi põhjal saab kaardistada võimalikke mahajäämusi juba väga varases eas ning määratleda vajadust lapse täpsemaks uurimiseks. Kui laps kuulub riskirühma, siis on soovitatav pöörduda veel individuaalselt logopeedi vastuvõtule, et saada täpsemaid juhiseid, kuidas edasi tegutseda.

Kes testi ei soovi teha, on samuti teretulnud vestlusringist osa võtma, sest lapse kõne seaduspärasused on kõikidele lastele ühesugused vastavalt vanusele. 

Vestlusring annab esmase pildi kuni 3-aastaste laste kõne arendamisest, lapseea juhtivatest tegevustest ja arengukohtadest.

Järgmine koolitus-vestlusringi kohtumine toimub Viljandi Perepesas (Tallinna tn 2) 21. jaanuaril kell 17.30. 


Logopeed Taimi Luuri.